Anesteesia

Oleme avatud

E-R 9.00-18.00
L 10.00-15.00
Telefon: 433 7653, 508 7502

Asume Viljandis endises KEK’i hoones: Männimäe tee 28.

Kus me asumeKAART

Kirurgia teenused

• Teostatavad lõikused

• Anesteesia

• Koera põlve ristatisideme rebend

 

  Lõikuseks valmistumine

  Lõikusjärgne hooldus

 

Viljandi Männimäe Loomakliinik - anesteesiaMe teostame peaaegu iga päev protseduure, mis vajavad looma anesteseerimist (narkoosi) või rahustamist.
Anesteseerimisel võtame arvesse iga konkreetse patsiendi tervislikku seisundit antud hetkel ja kasutame tema jaoks kõige turvalisemat anesteesia meetodit.

Meie kliiniku personalile on anesteesia protseduurid igapäevane tegevus, kuid lemmiklooma omanikule võib tema lemmiklooma uinutamine tunduda hirmutav ning tekitada ebakindlust protseduuri suhtes. Vastame meeleldi kõigile teie küsimustele, mis puudutavat anesteesiat.
Täiesti riskivaba anesteesiat ei ole olemas, aga hoolika ettevalmistusega ja anesteesia teostamise planeerimise ning jälgimisega võime riske minimaliseerida.

 

Mida peab teadma omanik enne looma uinutamist?

• Enne uinutamist peaks patsient olema vähemalt 6-12 tundi söömata.
Väga noori kutsikaid ei saa hoida söömata pikemat aega, sest nende veresuhkur langeb kergesti. Söömata olek tähendab seda, et lemmikloomale ei anta toitu ega maiustusi kokkulepitud aja jooksul. Loom peab saama soovi korral juua. Lubatud on  anda eelnevalt ettenähtud ravimeid koos toidupalaga.

• Protseduurile tulev patsient peab olema võimalikult puhas ja kuiv.
Lõikuspiirkond tuleks eelneval päeval pesta ja kuivatada ning vältida uuesti määrdumist.

• Enne operatsioonile tulekut käi koeraga väljas, et ta saaks vajadusel tühjendada põie ja soolestiku.
Kassile soovitame panna transpordipuuri imava lina või käterätiku, sest kass võib ebaharilikus situatsioonis teha oma puuri nii number ühe kui ka number kahe.

• Väldi enne lõikust füüsilist koormust (nt ära jaluta koeraga kliinikusse lõikusele linna teisest otsast).

• Informeeri eelnevalt opereerivat arsti ravimitest, mida lemmikloomale annad ja küsi, kas võid anda neid ka operatsiooni päeval. 

• Räägi loomaarstile enne lemmiklooma uinutamist, kui patsiendi olekus on midagi muutunud (nt kõhulahtisus, oksendamine, köha, väsimus, palavik, isutus, kõhukinnisus, urineerimatus, verejooksud).

• Kojusõiduks kata lemmikloom sooja tekiga. Ka kassil kandepuuris peab olema tekk või rätik. 

 

Uinutamise moodused

Viljandi Männimäe Loomakliinik - anesteesia1. Rahustav süst.
Rahustavat süsti kasutame lühikeste ja valutute protseduuride puhul. Eelkõige siis, kui on oluline, et loom ei liigutaks protseduuri ajal.
Sellisteks protseduurideks on näiteks röntgenpildi tegemine, harvadel juhtudel küünte lõikamine, mõnikord kõrvade puhastamine, väikeste haavade õmblemine jne. Aegajalt tuleb kasutada rahustavat süsti ka kurjade või argade loomade rahustamiseks.
Rahustava süsti saanud loom võib reageerida kõvale häälele ja äkilisele puudutusele ning käituda ettearvamatult.
Rahustav süst tehakse tavaliselt lemmiklooma lihasesse. Rahustavale süstile on olemas ka äratav süst. 

2. Veresoonesisene anesteesia.
Tugevama valu leevendamiseks või pikemaajalisemaks ja sügavamaks rahustamiseks asetame lemmikloomale veenikanüüli esi- või tagajala veeni.
Kanüüli ühendame tilgutiga ning seejärel süstime talle veenisiseselt lühikesetoimelist uinutit või tugevamat valuvaigistit.
Soonesisest anesteesiat kasutame näiteks põiekateetri paigaldamisel, suuremate haavade õmblemisel, hambakivi eemaldamisel jne.

3. Üldanesteesia ehk narkoos.
Operatsioonid teostame üldanesteesias ning meie kliinikus on kasutusel inhalatsioonianesteesia.
Esmalt lemmikloom rahustatakse sobiva lihasesisese rahustiga, asetatakse veenikanüül ja tilguti.
Veresoone kaudu antava ravimiga süvendatakse und niivõrd, et hingetorru saaks asetada silikoonist valmistatud hingamistoru ehk intubatsioonitoru. Selle kaudu saab loom hapniku ja anesteesiagaasi ehk isofluraani segu.
Inhalatsioonianesteesia on kõige turvalisem üldanesteesia meetod. Vajadusel kasutame inhalatsiooni anesteesia kõrval veresoonesiseselt valuvaigisteid või kindla koha tuimestamiseks paikset e. lokaalanesteesiat. 

 

Anesteesia jälgimine

Uinutatud patsiendil kehatemperatuur, südame löögisagedus, südame löögimaht ning hingamissagedus langevad, seetõttu tuleb looma elulisi näitajaid anesteesia ajal jälgida. Looma seisundi jälgimine võimaldab ennetada eluohtlike olukordade tekkimist ning kiiret reageerimist, kui midagi peaks muutuma. Näiteks kehatemperatuuri langemisel halveneb looma ainevahetus ning narkoos võib muutuda sügavamaks ja loomale eluohtlikuks. Temperatuuri langemist saab vältida soojakottide ja elektriliste soojamattidega.

Patsiendi seisundit operatsiooni ajal jälgib loomaarst ja anesteesia õde. Jälgime limaskestade värvi, silma pupilli seisundit ja lihaste toonust, mõõdame vererõhku, jälgime EKG monitorilt südame löögisagedust ja -rütmi, kehatemperatuuri mõõdame spetsiaalse anduriga söögitorust. Veel jälgime kudede hapnikuga varustatust pulssoksümeetri abil ning kapnograafiga määrame intubatsioonitorust väljahingatud õhu gaaside sisaldust.

Pikemat anesteesiat vajavate patsientide puhul täidame anesteesia jälgimise protokolli, kuhu märgime üles mõõtmistulemused ja manustatud ravimid protseduuri ajal. 

Üldanesteesia järgselt lastakse loomal ärgata rahulikult, et uinutavad ravimid jõuaksid organismist väljuda ja ärkamine toimuks aegamööda. Ärkamise ajal on loom järelvalve all. Tavaliselt me ei lase magavat looma koju enne, kui ta suudab tõsta pead või veel parem, kui kõnnib ise oma jalgadel välja. Seepärast me ei planeeri operatsioone õhtupoolsele ajale.

 

Mida peab tegema omanik, kelle looma on anesteseeritud?

• Ära jäta ärkavat looma üksinda.

• Kui peres on teisi loomi või lapsi, siis hoolitse selle eest, et loom saaks ärgata rahulikult.
Unine või valu käes kannatav lemmikloom võib olla ettearvamatu ka pereliikmete suhtes. Ravimitest segane lemmikloom tavaliselt rahuneb, kui omanik teda silitab ja räägib temaga rahulikul toonil. 

• Jälgi lemmiklooma kehatemperatuuri, sest uinutamise järgselt on looma termoregulatsioon häiritud ning tal võib olla kas liiga külm või liiga kuum.

• Jälgi, et loom ei pääseks ennast vigastama.
Loom on ravimite tõttu uimane ning võib komistada, alla kukkuda. Jälgi, et loom ei pääse kuskile vahele ronima. Ärkamisjärgne rahutus on tavaliselt tingitud ravimitest, harvem valust.

• Pärast täielikku ärkamist paku loomale kergesti söödavat toitu ja joodavat ettevaatlikult, kui loomaarst pole määranud teisiti.
Toiduks sobib RC Recovery, Hills a/d. Algul tuleks anda süüa ja juua vähe korraga ning tihti. Mida kiiremini lemmikloom hakkab sööma, seda kiiremini ta paraneb. 

• Loom ei tohi lõikushaava lakkuda ega närida.
Lõikushaav peab olema puhas ja kuiv. Jälgi täpselt juhiseid, mida oled saanud kliinikust. 

• Kui lõikushaava piirkond on valulik, paistetanud, punetav või märg, võta ühendust loomaarstiga. 

• Kui te jõuate kliinikust koju, siis võimalusel lasta loomal teha väljas enda hädad, sest hiljem võib olla raskem teda välja saada. Kui ta ise ei soostu või ei jõua kõndida, siis võib teda toetada rätikuga rinna või kõhu alt. Tõsta kass liivakastile ning kontrolli, et tegi väljaheiteid, urineeris.
Lemmikloom ei või olla urineerimata üle 24 tunni. 

• Kodus kasutatavatest ravimitest antakse omanikule kirjalikud juhised.
Kui näiteks valuvaigistid ei ole teie meelest piisavad, ravimite andmine ei õnnestu, ravimid põhjustavad loomale halba enesetunnet, tuleks ühendust võtta loomaarstiga.

 

Märksõnad: kirurgia, üldanesteesia, uinutamine, rahustamine, hambaravi, lõikus, anesteesia, narkoos.