Siseparasiidid

Viljandi Männimäe Loomakliinik - parasiit solgeSiseparasiite esineb lemmikloomadel sageli, kuid omanik ei pruugi neid näha. Oluline on mõista, et saame ennetada loomade nakatumist parasitoosidesse neile ussirohtu andes.

 

Ümarussid

Ümarussidest Toxocara spp ja Toxascaris leonina on enam levinud parasiidivormid koertel ja kassidel. Täiskasvanud loomadel ei pruugi nakatumisel sümptomeid esineda. Raskematel juhtudel esineb kõhulahtisust, oksendamine, kõhukinnisus, loidus, isutus, vahel näeme ka isuväärastusi, loom proovib süüa kive, heina, mulda.

Kutsikasolge (Toxocara canis / Toxocara cati) on üks levinumaid parasitoose kutsikatel / kassipoegadel. Väga oluline on parasiiditõrje eelkõige noorel kuni aastasel kutsikal / kassipojal. Kutsikasolge võib olla täiskasvanud emase looma organismis soikeseisundis kliiniliste tunnusteta. Parasiit aktiveerub enne poegimist ning võib kutsikaid nakatada platsenta kaudu või peale poegimist emapiima kaudu.

Koerasolkme (Toxascaris leonina) areng on lihtne: munad neelatakse alla, soolestikus munadest väljunud vastsed tungivad arenemiseks sooleseina, seejärel pöörduvad tagasi soolevalendikku, arenevad täiskasvanud parasiidiks. Muna neelamisest täiskasvanud solkmeni kulub 7-10 nädalat. Ja kõik algab jälle uuesti. Solkmed munevad soolestikus mune, mis satuvad väljaheidetega väliskeskkonda, sealt suu kaudu koera sisse jne. Solkmenakkuse võib saada ka vaheperemehi süües (hiired jm. närilised).

Südameuss (Dilofilaria spp.) esineb kahes vormis: nahavorm ja südamevorm. Südameuss kandub edasi nakatunud looma verd söönud sääskede kaudu. Enamasti esineb parasiite rohkem soojemas kliimas, reisides on teie lemmiklooma nakatumisoht suurem. Südameusstõve puhul võivad nii koertel, kui kassidel sümptomiteks olla köha, hingamisraskused, väsimus, kaalulangus, oksenamine ja kõhupiirkonna suurenemine. Nahavormi puhul võivad tekkida kehale väikesed kühmud.

Kopsuussi (Crenosoma vulpis) vaheperemeheks on maismaateod. Koer nakatub tigusid süües. Vastsed arenevad soolestikus ning liiguvad vere- ja lümfiteid mööda edasi kopsukoesse. Kliiniliste tunnustena esineb enamasti köha, hingamisraskused, palavik, kõhnumine.

 

Paelussid

Paelussidest esineb koertel kõige rohkem koeraviiki (Dipylidium canium), Taenia alaliike, ehhinokokki (Echinococcus granulosus) ja alveokokki (Echinococcus multiocularis).

Koeraviik (Dipylidium canium) on paelusside alaliiki, mida levitavad kirbud. Kirbud tekitavad looma nahal sügelust, sügades või nakitsedes hammustab loom kirbu katki ning nii jõuab parasiit looma seedetrakti. Koeraviik võib põhjustada nii isu tõusu kui langust, seedehäireid, kõhnumist.

Ehhinokokoosi põhjustab ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, harvem ka Echinococcus multiocularis. Echinococcus multiocularis on levinud soojema kliimaga maades. Ehhinokokk-pealussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased. Parasiit paikneb peensooles. Nakatunud loom eritab mune roojaga. Kliinilisi tunnuseid ei pruugi täiskasvanud loomal esineda. Vaheperemeheks olevatel loomadel ja ka inimestel kulgeb enamasti ehhinokokoos raskekujuliselt, sest vastsed tungivad läbi sooleseina teistesse organitesse tekitades iseloomulikke kasvajataolisi põisjaid moodustusi.

 

Laiuss

Laiussi nakkus levib enamasti toore mageveekala või vähi söömisel. Laiuss vajab edasi arenemiseks veekogu. Kala kuumutamine või külmutamine aitab vastseid hävitada. Kala soolamine või kuivatamine vastseid ei hävitada.

 

Giardia

Giardia on algloomne parasiit, kes nakatab nii inimeste kui ka kodu- ja metsloomade sooltrakti. Giardia edasikandumine toimub fekaal-oraalsel teel või saastunud vee ja toidu tarbimisega. Parasiit paikneb enamasti peensooles. Kliinilisteks sümptomiteks võivad olla kõhulahtisus, puhitus, kaalulangus, ebamugavus kõhupiirkonnas, toitainete imendumishäired soolestikus ja isu langust, kuid sageli ei pruugi kliinilisi sümptomeid esineda ning loom on parasiidi levitajaks ise haigestumata.

 

Meelespea loomaomanikule!

  • Anna oma loomale ussirohtu kord kvartalis.
  • Kassid ja koerad kes püüavad hiiri ning linde, peaksid saama ussirohtu iga kuu. 
  • Tubastele kassidele tuleks anda ussirohtu 2 korda aastas.
  • Kutsikatele ja kassipoegadele võiks kuni kuue kuuseks saamiseni anda ussirohtu kord kuus ning edasi kord kvartalis.
  • Kassile ja koerale tuleb ussirohtu anda 10-14 päeva enne vaktsineerimist.
  • Kui peaksid avastama enda looma rooja seest parasiidi, siis tuleb anda ussirohi ning korrata ravimi andmist kahe nädala pärast.
  • Koertega reisimisel Põhja-Iirimaale, Maltale, Iirimaale, Soome ja Norra tuleb neile teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui viis päeva enne kavandavat sisenemist eelnevalt nimetatud liikmesriikidesse, ussirohu tõrjet tõendab loomaarst.