Nahahaiguste diagnoosimine

Dermatoloogia teenused

• Nahahaigused

• Nahahaiguste diagnoosimine

• Sügelev patsient – diagnostika, proovid

• Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi

• Väliskõrvapõletiku põhjused ja ravi

• Atoopiline dermatiit ja selle ravi

• Allergiatest ja allergia vaktsiin

• Sügeluseta karvakao diagnostika

• Nahaga seotud autoimmuunhaigused ja teised nahahaigused

 

Nahahaiguste diagnoosimine võib olla keerulisem, kui alguses paistab

Nahahaiguste diagnoosimine võib olla keerulisem, kui alguses paistab, sest loomade karvastiku tõttu ei ole esimesi kahjustusi lihtne märgata ja vastuvõtule tulles on nahk / karv sageli juba ulatuslikult ja krooniliselt kahjustunud. See muudab haiguse esmast ja klassikalist “nägu” ja lõpuks näevad näiteks sügelevad haigused hoolimata algpõhjusest üsna ühte moodi välja.

Seega on nahaarsti töö omamoodi sarnane detektiivitööga – põhjaliku küsitluse käigus püüame jälile jõuda, kuna esimesed nahamured tekkisid ja missugused kahjustused siis olid, millist ravi on varem tehtud ja kas see aitas. Kindlasti uurime, milliseid erinevaid toite ja maiustusi on Teie lemmik varem söönud, kuidas on lood välisparasiitide tõrjega ja kas on tervisemuresid, mis võiksid viidata hoopis nahatunnustega avalduvale sisehaigusele.

 

Mida veel visiidi käigus oodata?

Peale ülevaatust võetakse sageli kahjustatud nahalt proove mikroskoobi all vaatamiseks ja diagnoosi kinnitamiseks / välistamiseks või ravi efektiivsuse jälgimiseks (nt nahakaaped, kõrvaproovid, teibiproov nahalt). Vahel on vajalikud vereproovid või rahustuses protseduurid (näiteks kõrvaloputus, naha biopsia võtmine) vms.

Biopsia võtmine on protseduur, mille käigus võetakse kahjustatud kolletest umbes pliiatsi otsas oleva kustutuskummi suurused nahatükid. Selline koeproov on vajalik, et diagnoosi täpsustada või kinnitada, kui see teiste diagnostika meetoditega pole võimalik.
Proovi võtmine võib olla vajalik näiteks nahale või naha alla tekkinud moodustiste puhul, ninapeeglile tekkinud koorikuliste ja haavanduvate kahjustuste korral või ka näiteks karvakao puhul, mille puhul põhjus teiste uuringutega ei ole leitav.

Biopsiaproove võetakse kerge rahustuse abil (patsient pikutab lõdvestunult, ei tunne valu) ja kohaliku tuimestusega. Käpapadjandite, küünevalli, ninapeegli ja kõrvadest võetud proovideks on sagedamini tarvis sügavamat rahustust (üldnarkoosi). Biopsia kohtadele pannakse tavaliselt väike õmblus või klamber, mis imendub ise või tuleb 10-14 päeva pärast eemaldada. Kogutud koeproovid saadetakse loomade nahahaigustele spetsialiseerunud histopatoloogia laborisse (vt allpool) uurimiseks.