Allergiatest ja allergia vaktsiin

Dermatoloogia teenused

• Nahahaigused

• Nahahaiguste diagnoosimine

• Sügelev patsient – diagnostika, proovid

• Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi

• Väliskõrvapõletiku põhjused ja ravi

• Atoopiline dermatiit ja selle ravi

• Allergiatest ja allergia vaktsiin

• Sügeluseta karvakao diagnostika

• Nahaga seotud autoimmuunhaigused ja teised nahahaigused

 

Allergia testimine ja individuaalne allergia vaktsiin (allergeen-spetsiifiline immunoteraapia)

Allergiatest on eksitav mõiste! Seda ei kasutata iseseisva diagnostika meetodina, kindlasti mitte iga sügeleva koera puhul, samuti ei saa nimetatud allergiatestiga toiduallergiat kinnitada / välistada.

Allergiatesti kasutatakse juhul, kui eelneva diagnostikaga (vt sügeluse diagnostika) on diagnoositud õhuallergeenide allergia ehk atoopia. Seega, juba on teada, et looma allergia põhjuseks on kodutolmulestad, säilituslestad ja / või õietolmud ja nüüd kasutatakse allergiatesti allergeenide nimede teadasaamiseks.

Allergiatesti tegemiseks võetakse vereproov tavapärasel nahaarsti visiidil. Vereproovist määratakse spetsiifiliste IgE antikehade teke ja tase 24 erineva piirkonnas enamlevinud õhuallergeeni suhtes (näiteks siseruumides kodutolmulestad, õue-allergeenidest puude, heintaimede ja umbrohtude õietolmud).
Tulemusi tõlgendab nahaarst koos loomal esinevate tunnustega, mille alusel saab planeerida spetsiifilist individuaalset ravi - nn allergia vaktsiini ehk allergeenspetsiifilist immuno-teraapiat. 

Teine levinud allergiatest - nahatest - ei ole Eestis praegu küll kättesaadav, kuid ei ole alust arvata, et  vereproovi alusel koostatud allergia vaktsiin oleks vähemefektiivne võrreldes nahatesti alusel koostatud vaktsiiniga.

 

Allergia vaktsiin

Allergia vaktsiin on raviviis, mida kasutakse atoopia ravis ja selle raviefekt põhineb osaliselt  desensibiliseerival toimel - individuaalselt koostatud allergia vaktsiinis on väga väike kogus allergeene, mis väga lihtsustatult öeldes „paneb immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsiooni üle järele mõtlema ja uuesti allergeenidega kokku puutudes rahulikumalt reageerima“.

Allergia vaktsiini süstitakse seeriana järk-järgult suurenevates doosides. Pärast esmast instruktsiooni nahaarsti juures ja baasravi (umbes 3 kuud), saab loom tavaliselt ühe vaktsiinisüsti kuus. Neid süste saab enamik loomaomanikke ise kodus jätkata, kuid loomulikult on võimalik ka kliinikus süsti tegemiseks aeg kokku leppida. Olemas on ka teisi manustamise viise (nt keelealune), kuid enamik omanikke valib siiski süstimise naha alla.  

Allergia vaktsiini efektiivsus on individuaalne. Uuringute andmed on erinevad, kuid keskmiselt 60-70 % loomadest vastab ravile ≥50 %-lise tunnuste vähenemisega - atoopia-haiguse kriise on vähem ja need on kergemad; võimalik, et  vajatakse vähem allergia tunnuseid kontrollivaid ravimeid. Ravivaste tekkimine võib võtta aega kuni 12 kuud, kuid see on kombineeritav teiste atoopia ravimitega.
Kui ravi on efektiivne, siis soovitatakse seda jätkata terve looma elu kestel; indiviiditi saab vahel sagedust/koguseid veidi vähendada, kuid neid otsuseid aitab teha nahaarst. 

Üldiselt on sellel ravimil kõrvaltoimeid vähe, kuid sagedamini on märgatud pärast ravimi andmist veidi suurenevat sügelust, punetust (süsti kohas või üldiselt), kuid enamasti mööduvad need ise. Väga harva esineb tugevamaid reaktsioone, sealhulgas nõgeslöövet, näo, kaela ja / või kõri turset või anafülaktilist reaktsioone, mistõttu on oluline raviga alustada alati loomakliinikus ja esimese raviaasta jooksul regulaarselt kontrollis käia. Kui allergia vaktsiinile esineb kergem reaktsioon, ei pea ravi alati lõpetama, vaid teinekord on võimalik oskuslikult raviskeemi kohandada. 

Kui Teie lemmikul on diagnoositud atoopia, siis allergiatesti tulemuste baasil koostatud individuaalset allergia vaktsiini saab rakendada kõigil patsientidel (va tõsiste kõrvaltoimete korral), soovituslik on ravivarianti kaaluda eriti noortel loomadel, või neil, kelle tunnused kestavad pikemalt kui 3 kuud aasta kohta, samuti neil, kellel esinevad ebasoovitavad kõrvaltoimed teiste allergia tunnuseid kontrollivate ravimitega või ravivaste on puudulik. 

Samamoodi nagu inimestelgi, on loomi, kellel on diagnoositud välisõhu allergeenide vastane allergia, kuid allergiatest on negatiivne (põhjused erinevad). Neil patsientidel spetsiifilist allergia vaktsiini kasutada ei saa. Sellist haigust nimetatakse atoopia-laadseks dermatiidiks (atopic-like dermatitis), kuid raviks rakendatakse edukalt siiski kõiki teisi allergia tunnuseid kontrollivaid / ennetavaid ravi komponente.