Sisehaiguste puhul on oluline kompleksne lähenemine siseelundite haiguste diagnostikas, ravis ja ennetamisel. Selle alla kuuluvad näiteks maks, neerud ja kuseteed, seedetrakt, hingamisteed, endokriinorganid ning infektsioon- ja immuunvahendatud haigused.
Täpse diagnoosi saamiseks on tihti vajalik teostada spetsiifilisi diagnotilisi uuringuid. Selle jaoks tehakse nii kliinikus kui välislaborites vere- ja uriinianalüüse, ultraheli, röntgenpilte või ka kompuutertomograafiat organite detailsemaks kujutamiseks. Samuti kasutatakse endoskoopilist uurimist hingamisteede-, seedetrakti- ja kuseelundite uurimiseks. Mõnikord võib olla vajalik ka elunditest proovide kogumine kas ultraheli kontrolli all nõelaga tsütoloogiaks (rakuline uurimine) või kirurgia käigus biopsiate võtmine histoloogiaks (koetüki uurimine). Rakuliste proovide kogumiseks siseorganitest võib olla vajalik looma rahustamine, koetüki proovide võtmiseks kirurgiliselt on alati vajalik rahustuse teostamine.
Teeme koostööd järgmiste laboritega: Viljandi Haigla, Eesti Maaülikooli ühendlabor, Saksamaal Laboklini labor, Lätis VetCyto (tsütoloogilised uuringud), Lätis Matīses Veterinārās patoloģijas serviss (histoloogilised uuringud), Harnsteinanalysezentum Bonn kusekivide uurimise labor, Synlab. Vajadusel saadetakse koostöö laboritest analüüse edasi ka USA-sse.
Hetkel ei saa kohapeal teostada endoskoopilist uurimist seedetraktist ega kompuutertomograafia uuringut, vajadusel suuname Teid edasi kliiniku(te)sse, kus neid teostatakse. Kuseteede, ninakäikude ja kopsude uurimist endoskoopiliselt on võimalik teostada. Nende uuringute puhul on oluline looma suurus ja kaal, sest väga väikestele koertele ja ka kõikidele kassidele ei ole võimalik ninakäikudesse või kuseteedesse endoskoobiga siseneda.
Kliinilised tunnused sisehaiguste patisendil võivad olla väga erinevad
- Loidus
- Isutus
- Kaalukadu
- Köhimine
- Oksendamine
- Kõhulahtisus
- Liigne joomine
- Liigne urineerimine
- Urineerimisraskused
- Uriini värvuse muutused jms
Soovitused patsiendiga sisehaiguste konsultatsiooni tulles
- Tulla kliinikusse olles 12 tundi söömata.
NB! Välja arvatud kutsikad, kassipojad ja lõpptiined loomad, kuna nende paastu pidamise lubatud aeg sõltub vanusest, tiinuse pikkusest. Palun helistage kliinikusse, et täpsustada, kui pikalt Teie lemmik võib olla söömata.
- Tulla kliinikusse urineerimata.
- Kui ei ole antud vastupidiseid juhiseid (näiteks uriiniproovi kaasa võtmine).
- Mõnikord on vajalik hommikuse esimese uriini analüüs, kuid kui visiidi aeg jääb pärastlõunasse või õhtusse, siis võiks Teie lemmik olla urineerimata vähemalt 4 tundi.
- Roojamine.
- Piltdiagnostikaks (ultraheli, röntgen, kompuutertomograafia) võiks ideaalis Teie lemmik olla enne visiidile tulekut roojanud, kuna täitunud roojamassidega sool takistab ümbritsevate elundite hindamist.
- Alati võib kaasa võtta lemmiku roojaanalüüsi, et saaksime seda vajadusel analüüsida (kakakotis, puhtas topsis).