Südamehaigused

Kardioloogia teenused

• Ametlik südameuuring aretuseks nii koertel kui kassidel

• Elektrokardiograafia ehk EKG (südamefilm)

• Südamehaigused

• Röntgenuuring rindkerest

• Ehhokardiograafia ehk südame uurimine ultraheliga

• Raviprotseduuride teostamine nt rindkere punktsioon, perikardi punktsioon

• Millal pöörduda kardioloogi vastuvõtule?

 

Avatud arteriaalne juha (persistent ductus arteriosus)

Avatud arteriaalne juha (PDA) on sünnijärgselt sulgumata veresoon kahe suure südamest väljuva veresoone, aordi ja kopsuarteri, vahel.
Arteriaalne juha (nimetatakse ka arterioosjuha) on looteeas väga vajalik ühendus nende veresoonte vahel, sest loode ei hinga ja kopsud vajavad väga vähe verd. Arteriaalse juha kaudu suunatakse kopsudesse minev liigne veri tagasi aorti. Sünnijärgselt ning esimeste hingetõmmetega hakkab vajama vastsündinu kops palju rohkem verd ja ühendus suurte veresoonte vahel muutub ebavajalikuks ja sulgub enamasti esimese elunädala jooksul.

Kui juha sündimise järgselt ei sulgu, saab osa aordis olevast verest liikuda kopsuarterisse ning seetõttu läheb kopsudesse liiga palju verd, samas viiakse kehasse jällegi liiga vähe verd.
Sellised muutused põhjustavad ka südames endas kambrite muutumist, hakkavad laienema nii vasak koda kui ka vatsake ja ühel hetkel viib selline muutumine südamepuudulikkuse tekkimiseni, mida me näeme kopsutursena. Kopsuturse on eluohtlik seisund ja ravita jäämisel lõppeb looma surmaga.

 

Avatud arteriaalne juha on ainus südamehaigus, millest on võimalik terveks saada

Männimäe loomakliiniku esimene avatud rinnaõõne operatsioonJuha sulgemisel lõppeb verevool kahe suure veresoone vahel ning süda saab hakata normaalselt töötama. Ka selleks hetkeks tekkinud südamekambrite laienemised kaovad tasapisi ära.
Juha saab sulgeda mitmel viisil, vanimaks meetodiks on kirurgiline sulgemine ja viimasel ajal sagedamini kasutatav on endovaskulaarne sulgemine.

Kirurgilise sulgemise puhul tuleb avada rinnakorv ja kirurg suleb juha ligeerimise teel.
Operatsioonil on väga palju tüsistusi, millest olulisemateks on juha rebenemine ja verejooksu tekkimine, mis lõppeb enamasti looma surmaga.

Endovaskulaarse sulgemise puhul viiakse veresoone kaudu juhasse sulgemisseade.
Protseduuril on vähem tüsistusi, kuid Eestis ei ole võimalik seda hetkel loomadele teostada, sest puudub vastav aparatuur ning väljaõppesaanud inimesed.