Dermatoloogia teenused
• Sügelev patsient – diagnostika, proovid
• Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi
• Väliskõrvapõletiku põhjused ja ravi
• Atoopiline dermatiit ja selle ravi
• Allergiatest ja allergia vaktsiin
• Sügeluseta karvakao diagnostika
• Nahaga seotud autoimmuunhaigused ja teised nahahaigused
Koerte ja kasside väliskõrvapõletik
Väliskõrvapõletik (edaspidi kõrvapõletik) on sage loomaarsti juurde pöördumise põhjus. Kõrvapõletiku korral on tunnused kõrvalestal ja kuulmekäigus kuni kuulmekileni.
Kõrvapõletik on samuti nahahaigus, sest kõrvalesta ja kuulmekäiku vooderdab muutunud ülesannetes nahk. Tekkinud põletiku korral esineb tavaliselt kõrvanõre, ebameeldiv lõhn kõrvadest, kõrvade punetus, sügelus ja ebamugavus või lausa valu.
Kõrvapõletiku põhjused
Kõrvapõletiku põhjuseks loomadel ei ole viirus või selle tüsistused. Kõrvapõletiku põhjused koertel ja kassidel jagatakse kolme suurde gruppi:
1. Eelsoodumuslikud – ainult nende tegurite olemasolul kõrvapõletikku ei teki, tekkepõhjuseks on ikkagi primaarne põhjus, kuid nimetatud faktorid võivad soodustada kõrvapõletiku teket:
a. Anatoomilised iseärasused (nt kitsas kuulmekäik, lontis kõrvad, tugev karvakasv kõrvades).
b. Liigniiskus, nt ujumisel või pesemisel vee kõrva sattumine.
c. Trauma puhastamisel/liigne puhastamine, puhastamiseks kasutatavad vahendi ebasobivus.
2. Primaarsed ehk esmased – need on otseselt kõrvapõletiku tekkimise algpõhjuseks:
a. Allergia (nt toiduallergia / õhuallergeenide nagu kodutolmulestad, õietolmud vastane allergia), väga sage; vahel ka kontaktreaktsioon kõrvapuhastusvahendile.
b. Parasiidid (nt kuulmelest).
c. Võõrkehad (nt vatitiku tükk, rohuseeme vms).
d. Kasvajad (nt kuulmekäigus, polüübid), vahel paigutatakse ka eelsoodumuslike tegurite alla.
e. Endokriinhaigused (nt kilpnäärme alatalitlus), tavaliselt koos üldhaigus tunnustega.
f. Keratiniseerumise häired (nt seborrhea).
g. Autoimmuunhaigused (kahjustused peamiselt kõrvalestadel ja ka mujal).
3. Püsivad tegurid – tekivad tagajärjena primaarsele või vahel ka eelsoodumuslikule tegurile, raskendavad paranemist:
a. Mikrofloora muutused - bakteriaalne või pärmseene ülekasv või infektsioon kõrvas (tavaliselt ravitakse tilkade ja puhastusvahendiga).
b. Kroonilised muutused kõrvas (nt kõrvavaiku tootvate näärmete ületalitlus ja suurenemine, naha paksenemine, kuulmekanali kitsenemine, kõhrelise kuulmekäigu luustumine).
c. Keskkõrva põletik.
Keskkõrvapõletiku / sisekõrvapõletiku puhul on põletik teisel pool kuulmekilet ja selle teket kahtlustatakse enamasti tekkinud neuroloogiliste tunnuste alusel (nt pea kalle) või kui hoolimata adekvaatsest väliskõrvapõletiku ja selle võimalike põhjuste ravist, kõrvapõletik kordub / ei lahene.
Keskkõrva / sisekõrva põletiku kinnitamine toimub täpsustavate uuringute käigus (nt magnetuuring või kompuutertomograafia, kõrvaproovid keskkõrvast, sügav kõrvaloputus).
Kõrvapõletiku ravi
Kõrvapõletiku ravi on kompleksne ja tegeleda tuleks nii eelsoodumuslikke tegurite kõrvaldamisega (kui võimalik), kui ka algpõhjuse ja juba tekkinud tagajärgede ravi või leevendamisega. Eesmärgiks efektiivne ravi ja põletiku süvenemise (sh keskkõrva põletiku tekke) vältimine. Kui väliskõrvapõletik on ebamugav, siis keskkõrva põletik on võrreldav kroonilise peavaluga ja lisaks tasakaalule võib olla kahjustatud ka kuulmine.
Visiidil nahaarsti juurde vaadatakse üle kogu patsiendi nahk, kindlasti vaadatakse valguslambiga (otoskoobiga) kõrva ja võetakse vajalikud proovid.
Parasiitide korral kasutatakse sagedamini turjale ravitilkasid, mis toimivad ka kõrvas olevate parasiitide vastu.
Bakteriaalse või pärmseene infektsiooni korral on esmane ravi paikne – sobiv puhastuslahus ja ravitilgad kõrva kuurina. Vahel on vaja kasutada ka suukaudseid rohtusid (nt kuulmekäigu avamiseks; kui loom ei lase kõrvaprotseduure teha vms) ja kõrvavaatlust / -loputust vms üldanesteesias.
Kroonilistel ja äärmuslikel keskkõrvapõletiku juhtudel, kui ravimid ei aita, on võimalik teha ka spetsiaalne operatsioon, mille käigus eemaldatakse kogu põletikukolle – haigestunud kuulmekäik ja osa keskkõrvast, kuid see protseduur ei ole riskivaba ja otsus peab olema väga hästi läbi kaalutud.
Väga tähtis on mäletada, et kui Teie loomal on diagnoositud bakteriaalne või pärmseentega kõrvapõletik, siis see on enamasti sekundaarne, see tähendab, et isegi kui ravi aitab, siis varem või hiljem mure kordub. Oluline on leida ja ravida algpõhjust, milleks on sageli parasiidid ja / võiallergiad, vahel ka teised haigused (nt kilpnäärme alatalitlus koeral).