Vaktsineerimine

Vaktsineerimise ehk immuniseerimise tagajärjel tekivad organismi vastavate haiguste vastu antikehad (kaitsekehad), mis hoiavad ära looma haigestumise konkreetsesse haigusesse või kergendavad selle kulgu. Kordusvaktsineerimised teatud ajavahemike järel aitavad säilitada antikehade taset looma organismis.
Immuunsus ei teki kohe pärast vaktsineerimist, tavaliselt võtab see aega mõned päevad kuni 2 nädalat. Seetõttu on oluline teada, kui kaua võtab aega immuunsuse teke erinevate haiguste vastu vaktsineerides, eriti enne esmaseid kontakte võõraste loomadega, näitusi, võistlusi jm nakkusohtlikke olukordi. 

 

  Teatud nakkushaiguse puhkemise oht tõuseb võrdeliselt vaktsineerimata loomade arvuga.

 

Viljandi Männimäe Loomakliinik - vaktsineerimineKoerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on Eesti Vabariigis kohustuslik. Teiste nakkushaiguste vastu vaktsineerime loomi omaniku soovil, valides vaktsiinid vastavalt konkreetse looma elustiili ning riskitegureid silmas pidades.
Nii näiteks on arukas vaktsineerida koeri kennelköha vastu enne sügis-talviseid sisenäitusi, võistlusi, treeninguid, kennelis või koerahotellis viibimist. 

Leptospiroosivaktsiini soovitaks koertele, kes elavad ja liiguvad palju maal, joovad lompidest ning võivad kokku puutuda rottidega. Leptospiroosibakteril on palju erinevaid tüvesid, vaktsiinid sisaldavad neist kolme või nelja tüve, seetõttu võivad koerad halvimal juhul ka vaktsineerimisest hoolimata haigestuda.

Herpesviiruse vastu vaktsineeritakse tiineid emaskoeri, et vältida  pesakonna kutsikateherpesviirusnakkusest põhjustatud surma või haigestumist esimestel elupäevadel. 

Väiksema nakkusriskiga loomi (nt. tubased kassid) võib omaniku vastutusel vaktsineerida harvem. Igal juhul soovitame iga-aastast tervisekontrolli, tänasel päeval näeme kliinikus palju ülekaalulisi loomi. Kaalu ebanormaalne lisandumine  võib lõppeda suhkruhaigusega. Üsna halvas seisus on lemmikloomade hambad. Tervisekontrolli käigus on võimalik ennetada raskeid haigestumisi.

Vaktsineerida tohib vaid täiesti tervet looma. Halva üldseisundiga loomal võivad tekkida vaktsineerimise tagajärjel tõsised kõrvalnähud ning haige organism ei suuda immuunsuse tekkeks toota piisavalt antikehi. Seetõttu soovitame eelnevalt anda loomale ussirohtu ning enne vaktsineerimist teostab meie arst põhjaliku tervisekontrolli.

Mõni loom võib vaktsineerimisjärgselt olla pisut haiglane, isutu ning võib esineda kergekujulist kõhulahtisust või kehatemperatuuri tõusu. Selline seisund  möödub üldreeglina ühe päevaga ja ei vaja ravi. Kui tervisehäired kestavad kauem või tekivad järsku ning on väga ägedad, siis tuleb võtta viivitamatult ühendust arstiga. Tegemist võib olla vaktsiinireaktsiooniga, mida esineb küll harva, aga see vajab siiski arstiabi.
Mõne vaktsiiniga, näiteks leptospiroosi vaktsiiniga, võib süstekohale tekkida turse, mis möödub hiljemalt kahe nädala pärast, kui nii pole juhtunud, siis võtta ühendust arstiga.

Iga koera vaktsineerimine on individuaalne toiming ning vaktsineerimissagedus sõltub Eesti Vabariigis kasutusel olevate vaktsiinide juhenditest, looma elustiilist ja ka ümbritseva keskkonna riskifaktoritest: kas ta käib metsas, puutub kokku teiste loomadega, osaleb näitustel, võistlustel, treeningutel jne. 

 

Haigused, mille vastu vaktsineerime koeri

Koerte katk

Koerte katk on varieeruva kliinilise pildiga salakaval haigus, mis algab palaviku ja nõrevooluga ninast ning silmadest. Harvem kulgeb seedehäirete ja nahamuutustega. Haigus süveneb hoolimata ravist, ning paari nädala pärast tekib närvivorm, mis võib avalduda krampide või halvatusena. Närvivormist paranevad vaid väga üksikud koerad ja kuna see on koerale väga piinav ja kurnav, pannakse loomad enamasti selles staadiumis magama.
Koerte katk oli eelmisel sajandil Eestis väga levinud, kuid on praeguseks tänu vaktsineerimisele sisuliselt likvideeritud.

 

Nakkuslik hepatiit

Nakkuslikku hepatiiti põhjustab viirus, mida eritatakse uriini, rooja ja süljega. Viirus on keskkonnas väga püsiv ning säilib väljaspool organismi kuid. Peiteaeg on 4-7 päeva ning esimene tunnus on kõrge palavik, mis alaneb ja tõuseb taas ning siis kaasnevad ka muud haigusnähud nagu nõrkus, isutus, janu, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu. Edasi võivad tekkida verevalumid ja väljaheites esineb verd. Selles staadiumis võib saabuda surm šoki läbi.
Eestis pole tänu vaktsineerimisele nakkuslikku hepatiiti juba ammu esinenud.

 

Kennelköha

Kennelköha tekitavad nii viirused, bakterid kui ka mükoplasmad. Koerad võivad nakatuda nii otsese kontakti kui ka esemete või inimese kaudu. Tavaliselt toimub nakatumine koerarohketes kohtades: näitused, koerakasvandused ja -hotellid, treeningplatsid, pargid jne. Kennelköha on väga nakkav. Peiteaeg on umbes 1-14 päeva.

Nakatunud koer võib eritada nakkustekitajaid mitu nädalat ilma et tal endal oleks olulisi haigustunnuseid. Peamine sümptom on kuiv, krooksuv köha nagu oleks koeral midagi kurgus, mis tugevneb füüsilise pingutuse, õhuvahetuse, rihmast tõmbamise ja kurgu katsumise korral. Võib erituda lima ja vahtu suust ning läbipaistvat vesist või limast eritist ninast.

Tavaliselt paraneb paari nädala jooksul ravita. Piirata õues olemist ja füüsilist koormust.
Kui põletik läheb sügvamatesse hingamisteedesse, tekib kopsupõletik, mis ravita võib olla eluohtlik. Koeral on palavik, mädane nõrevool ninast, isutus, raske hingamine, palavik. Koer võib hakata oksendama ja saada kõhulahtisuse.
Haigus on ohtlik noortel kutsikatel ja vanadel nõrgenenud immuunsusega loomadel ning neil vajab kindlasti ravi.

Osade kennelköha tekitavate komponentide vastane vaktsiin on olemas kompleksvaktsiinis, kuid ainult ninasiseselt manustatav vaktsiin sisaldab selle haiguse ennetamiseks kõiki komponente. 

 

Leptospiroos

Leptospiroos on bakterite poolt põhjustatav haigus, millesse haigestuvad koerad tõust, vanusest ja soost hoolimata. Peiteaeg võib olla ühest päevast kuni kolme nädalani. Esimesteks haigustunnusteks on isutus, apaatsus ja palavik. Mõned joovad ja urineerivad rohkem kui tavaliselt. Võib esineda kõhulahtisust ja oksendamist. Üliägeda kulu korral ei jõua haigusnähud välja kujunedagi. Surm saabub nii äkki. Haiged loomad eritavad uriiniga leptospiirasid (seda teevad ka närilised, koduloomad, metsloomad). Saastunud pinnase või veekogude kaudu toimubki koerte nakatumine. Eestis on diagnoositud haigusjuhte, eriti Harjumaal.

Haigustekitaja püsib hästi soojas ja niiskes keskkonnas. Külm, UV-kiirgus ja tavalised desoained hävitavad ta.

Iga-aastane vaktineerimine kaitseb kahjuks vaid osaliselt. Leptospiroositekitajatel on mitu serovarianti ja kõigi vastu vaktsiin kaitset ei anna. 

Koerte nakatumise vältimiseks on oluline, et loomad ei jooks seisvatest veekogudest(järved, tiigid, kraavid, soised alad, lombid) ning et neid ei lastaks omapead tuulama farmidesse-ladudesse-keldritesse, kus võib leiduda närilisi.

Loe edasi

 

Parvoviirusinfektsioon

Parvoviirus on väga sage alla 6 kuu vanuste kutsikate kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus. Parvoviirus on väga nakkav, nakatumine toimub väljaheidete ning keskkonna kaudu, ka inimeste ning näriliste kaudu. Peiteaeg on 7-14 päeva.
Parvoviirusel on mitu erinevat vormi, mis omakorda põhjustavad erinevaid sümptomeid. Soolevormi korral esineb väga halva lõhnaga kollane või verine kõhulahtisus, isutus, loidus, oksendamine, palavik 40-41 kraadi.
Kutsikas võib haiguse tüsistuste tõttu surra paari päevaga. 

Südamevormi korral võib samuti esinda kõhulahtisust, südamehaigustele üldiselt viitavaid sümptomeid nagu nõrkus, jõuetus, kuid kutsikas võib surra ka ilma sümptomite avaldumiseta. Parvoviirust esineb vaktsineerimata kutsikatel üsna sageli. 

 

Herpesviirusinfektsioon

Koerte herpesviirusinfektsioon on ülemaailmne probleem. Vastsündinud kutsikad saavad nakkuse juba emakas või sünnitusteedest kui emaskoer on viirusega nakatunud. Nakatunud vastsündinud kutsikad võivad surra ilma kliiniliste sümptomiteta, kuid vahel võivad tekkida ka verejooksud, alatemperatuur, neuroloogilised sümptomid nagu koordinatsioonihäired.
Vanematel kutsikatel (üle 3 nädala vanustel) võivad tekkida hingamisteede sümptomid (nõrevool ninast, silmadest, köha), oksendamine, isutus, loidus, võib esineda ka äkksurma.
Täiskasvanud koerad võivad olla ilma kliiniliste sümptomiteta, esineda võib aevastamist, nõrevoolu ninast, silmadest. Emastel koertel esinevad sigimishäired, kusjuures ei pruugi olla nõrevoolu tupest. Nii isastel kui emastel koertel võib esineda ville suguelunditel. 

Meie kliiniku sigimisspetsialist soovitab vaktsineerida herpesviiruse vastase vaktsiiniga koeri, kel on varem esinenud sigimisprobleeme (ei ole tiinestunud kui on määratud õige paaritusaeg progesterooni mõõtmisega), kodus on teisi koeri, kes käivad näitustel, võistlustel ja puutuvad kokku paljude erinevate koertega. 

 

Haigused, mille vastu vaktsineerime kasse

Kasside katk ehk panleukopeenia

Kassikatk (panleukopeenia, viirusenteriit) on erakordselt nakkav haigus, mis avaldub enamasti oksendamise ja kõhulahtisusega ja millega kaasneb sageli palavik. See on väga nakkav ja eriti ohustatud on noored kassid, kellel võib esineda üliäge vorm, mis lõppeb väga kiiresti surmaga. Viirus eritub rooja, uriini, sülje, okse, silma- ja ninanõrega. Võib säilitada väliskeskonnas oma nakatumisvõime kuni aasta.
Desinfitseerimine haige kassi järel on hädavajalik. Spetsiifilist ravi ei ole. Korralik vaktsineerimine aitab haigust kontrolli all hoida.  Esineb Eesti kassipopulatsioonis.

 

Kasside ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Kasside ülemiste hingamisteede nakkushaigusi on kõik kindlasti näinud, kui meenutada õnnetuid nohuseid ja tatistavaid keldrikassipoegi, kel on sageli ka silmad kinni paistetanud. Neid on tabandanud kas herpesviirus või kalitsiviirus, aga võib olla hoopis klamüüdia.

Kasside rinotrahheiiti põhjustav herpesviirus nakkub kassilt kassile ja paljud läbipõdenud jäävad eluks ajaks kandjateks. Haigus kulgeb nohu ja silmapõletikuga. Enamasti esineb ka palavik ning pikemal põdemisel kaasneb kopsupõletik. Haiguse läbipõdemine ei anna eluagset immuunsust ning neid kasse tuleks edaspidi vaktsineerida.

Kalitsiviirus on väga nakkav ning võib levida ka kaudsel teel ja on väliskeskonnas üsna püsiv (nädal kuni kuu). Haigetel tabanduvad hingamisteed, tekib palavik ja suuhaavandid. Noortel kassidel esineb liigesepõletikku. Ka neil ei teki läbipõdemise järel immuunsust ja osa neist jääb viirusekandjateks.

Koos herpes- ja kalitsiviroosiga esineb ka bakteriaalset infektsiooni, mida tekitab klamüüdia. Tavaliselt avaldub haigus silma sidekesta põletikuna. Ravitakse antibiootikumidega. On olemas ka vaktsiin, kuid see ei kuulu põhivaktsiinide hulka, millega kõiki kasse peaks vaktsineeritama. Klamüüdia on rohkem kassikasvanduste ja varjupaikade probleem.

 

Haigused, mille vastu vaktsineerime küülikuid

Müksomatoos

Müksomatoos on ägedalt kulgev väga nakkuslik küülikute viirushaigus, mille peamised tunnused on silmapõletik ning nahaalused sültjad moodustised, mis on peamiselt pea-, päraku- ja suguelundite piirkonnas. Haigus esineb puhangutena. Sagedamini haigestuvad küülikud soojadel aastaaegadel.
Tekitaja peamiseks levitajaks on verdimevad putukad (sääsed, kirbud, täid, puugid). Mõned viirustüved levivad ka õhu kaudu. Haiguse peiteaeg on 4 - 10 päeva. Haiguse alaägeda kulu korral tekivad emasloomal abordid, isasloomadel suguelundite põletik.

Haiguse spetsiifiline ravi puudub. Haiguse ennetamiseks soovitatakse loomi vaktsineerida.