Vähem kui 5% koera- ja kassiomanikest on teadlikud oma looma võimalikust haigestumisest
Igapäevaste ülevaatuste käigus leiavad loomaarstid, et hammast ümbritsevate kudede põletik on üks kõige sagedasem lemmikloomi vaevav haigus. Üle 3 aasta vanustest loomadest ligi 80% koertest ja 70% kassidest esineb mingi astme põletik hammast ümbritsevates kudedes.
Hoolimata suuprobleemide sagedusest näitavad Euroopas läbi viidud uuringud, et vähem kui 5% koera ja kassiomanikest on teadlikud oma looma võimalikust haigestumisest.
Igemepõletik
Haigestumise kergem vorm on igemepõletik ehk gingiviit. Igemepõletikku põhjustab igemepiiril olev hambakatt, kleepuv mass, mis koosneb toiduosakestest, bakteritest ja bakterite jääkproduktidest. Hambakatus on üle 300 erineva bakteri liigi.
Kõige rohkem kattu koguneb ülahammaste põsepoolsetele pindadele. Keel puhastab hammaste sisepindu ja ülemiste hammaste sisepinnad alumiste välispindu.
Igemepõletik on õigeaegselt ravitav ja ärahoitav järgides head suuhügieeni.
Ravimata igemepõletik süveneb
Areneb haigus nimega parodontiit. Parodontiit on progresseeruv hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskude.
Süljes sisalduvad mineraalid mineraliseerivad hammastel oleva katu, mille tulemusel moodustub hambakivi. Katt ja hambakivi lükkuvad igeme alla, moodustades seega eriliselt head tingimused hammast ümbritsevaid kudesid lagundavatele bakteritele, mille tulemusel koed muutuvad põletikuliseks, igemed taanduvad, hammaste kinnitussidemed lõtvuvad, hambajuurt ümbritsev luu kaob.
Hammast toetavate kudede hävimine toob endaga kaasa hammaste liikumise ja lõpuks nende väljalangemise.
Paradontiiti esineb sagedamini väikest kasvu ja eakamatel koertel, mis on osaliselt seotud nende toidu pehmema konsistentsiga ning väiksema huviga närida närimiskonte.
Oma osa on ka organismi vastupanuvõimel.
Põletikuline suu on hea bakterite varasalv ja bakterid võivad pääseda suust vereringesse veritsevate igemehaavade kaudu. Kõige raskem süsteemne tüsistus on endokardiit.
Koerad ei näita välja valu, kuigi neil võib olla kaugelearenenud paradontiit. Kaugelearenenud haiguse puhul paneb omanik tavaliselt tähele suust tulevat halba lõhna, igemete veritsust, käpaga suu kratsimist, huulevoltide põletikku, kõvast toidust keeldumist.
Suu ülevaatusel hinnatakse looma suu üldine seisukorda, vajadusel puhastatakse hambad.
Hambakatu kogunemine algab juba mõne tunni jooksul pärast hammaste puhastamist ja võib põhjustada igemepõletikku juba 48 tunni jooksul. Hambale tekkinud katt mineraliseerub kahe nädala jooksul, moodustades hambakivi. Seega on hammaste puhastamise järgne kodune hambahooldus väga tähtis.
Kodune hooldus
Kõige tõhusam viis hambakatu eemaldamiseks hammastelt on hammaste harjamine.
Hammaste harjamisega tasub algust teha juba kutsikaeas, täiskasvanud koera õpetamine on alati raskem.
Hambakatus sisalduvad bakterid ja bakterite laguproduktid põhjustavad harjamata suus igemepõletikku juba kahe päeva pärast. Seega lemmiklooma hammaste pesemisest vaid kord nädalas ei ole kasu. Me teame ise, kui ebameeldiv tunne on suus, kui oleme ühe pesemiskorra vahele jätnud.
Kuidas harjata: pane pasta harjale, nii et pasta oleks harjaste vahel, mitte harja peal, niimoodi ei saa loom pastat kohe ära lakkuda. Alusta esmalt esihammaste väliskülgedelt. Puhasta hambaid 45-kraadise nurga all ringjate liigutustega.
Ära ava enne looma suud, kui ta on harjunud hammaste väliskülgede pesemisega. Kui sa ei saa hambaid pesta seestpoolt, siis pole lugu, sest keel puhastab suupoolseid hambaid mehhaaaniliselt. Piisab, kui saad pesta ainult hammaste välimisi külgi. Pärast hammaste pesemist premeeri kas mängu või jalutuskäigu või mingi muu toreda tegevusega, kuid mitte toiduga. Tekita hammaste pesemisest rutiin.
Kui loom ei lase hambaid pesta harjaga, siis võib algul harjutamiseks kasutada ka marlitükki sõrmeotsa keeratuna või pehmet silikoonist sõrmeharja.
Inimestele mõeldud hambapastad sisaldavad loomadele toksilist floori ning vahtu tekitavaid koostisosi, mis võivad põhjustada allaneelatuna seedehäireid, samuti ei meeldi loomadele ka inimeste hambapasta maitse. Kasuta spetsiaalset loomadele mõeldud hambapastat, mis lisaks loomasõbralikule maitsele siasaldab ka katu moodustamist kontrollivaid ensüüme.
Kasside hambaid tasuks harjata siis, kui nad sätivad ennast lõuna- või õhtuuinakule.
Keemilised katu eemaldusvahendid
Kui hammaste harjamine siiski ei õnnestu, võib katsetada keemilisi katu eemaldusvahendeid, anda loomale närimiskonte või hammaste puhastamiseks mõeldud spetsiaalseid eriti suure ja kõva graanuliga toite.
Keemilistest ainetest kõige tõhusam on kloorheksidiin, mille kasutamine on õigustatud siis, kui ei saa hambaid harjata nagu näiteks pärast hammaste eemaldamist. Kloorheksidiini kasutamine on ebaefektiivne, kui hammaste küljes on toidujääke ja pikemaajalisel kasutamisel muudab kloorheksidiin hammaste värvi.
Mehhaanilised katu eemaldusvahendid
Katu mehhaaniliseks eemaldamiseks pakutakse palju närimismaterjali, alustades kõikvõimalike närimiskontidega kuni hammaste puhastamiseks mõeldud mänguasjadeni.
Naturaalsed kondid on head, kuid võivad põhjustada sooleummistusi ja murda hambaid.
Väga paljude turul olevate toodete kohta puuduvad teaduslikud uurimistulemused.
Tõestatud efekti omavad veisenahast valmistatud närimiskondid; närimiskondid, mis sisaldavad sarnaselt sülje ensüümidega baktereid hävitava toimega ensüüme; spetsiaalsed kattu eemaldavad toidud, kui neid antakse regulaarselt; joogivee lisandid.
NB! Loomaarsti poolt teostatud hammaste puhastamise järgne efekt jääb lühikeseks, kui kodus ei jätkata regulaarset hammaste pesemist. Keemiliste vahendite kasutamisest ja närimise soodustamisest on kasu, kuid see ei asenda igapäevast hammaste harjamist.