Kompuutertomograafia (KT) uuring loomadel Viljandi Männimäe Loomakliinikus
Kompuutertomograafia uuring on kaasaegne diagnostiline minimaalselt invasiivne protseduur, mis võimaldab saada üksikasjalikke kujutisi looma kehast. KT-uuringuks kasutatakse röntgenikiirgust, seetõttu peab olema uuring alati näidustatud. Kui looma raviarst on leidnud, et haigusseisundi täpsemaks diagnoosimiseks vajab Teie loom KT-uuringut, siis tuleb enne uuringule tulemist tutvuda järgneva infoga.
Peamised KT-uuringu näidustused
- Rindkere – kopsu põletikuliste muutuste ja kaasasündinud veresoonte väärarengute tuvastamiseks ning vähi metastaaside avastamiseks, operatsioonide planeerimiseks.
- Kõhuõõs – organite struktuurimuutuste ja kasvajaliste muutuste ulatuse hindamiseks, eriti juhul kui ultraheliuuring ei anna piisavat teavet, samuti veresoonte kaasasündinud väärarengute korral ning operatsioonide planeerimiseks.
- Pea – peatrauma korral, samuti ajukasvajate, kaasasündinud väärarengute, vesipea, nina ja kõrvakanali haiguste hindamiseks.
- Lülisammas – eriti äkilise halvatuse korral, traumajärgsete muutuste ja kasvajate hindamiseks.
- Jäsemed – liigeste haiguste, lihaste muutuste, komplekssete või liigesesiseste murdude diagnoosimiseks.
Vastunäidustused – millal ei tohiks KT-uuringule minna
Uuring ise on täiesti valutu, kuid kuna see hõlmab röntgenikiirgust, ei saa seda teha igale loomale. Probleemiks võivad olla veel vajadus anesteesia ja kontrastaine kasutamisele, millele mõned loomad võivad halvasti reageerida.
KT-uuringut ei soovitata teha:
- Tiined emased loomad – röntgenikiirgus võib kahjustada loodet. Anesteesia ja kontrastaine kasutamine võib samuti olla ohtlik lootele.
- Südame- ja süsteemsete haigustega koerad – näiteks südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, hüperkaltseemia.
- Teadaolevad ülitundlikusreaktsioonid joodi, kontrastaine või mõne anesteetikumi vastu – siis uuringut ei soovitata.
Protseduuri teostamise puhul tuleb arvesse võtta anesteesiaga seotud riske, anesteesiaga seotud riskid on suuremad haigetel ja eakatel loomadel.
Looma ettevalmistamine KT-uuringuks
KT-uuring tehakse ainult rahustuses või anesteesias olevale patsiendile, väljaarvatud traumapatsiendid, mis tõttu omanik uuringu juures viibida ei saa. Plaanilisele uuringule tulles peavad koerad olema 6 tundi ja kassid 4 tundi söömata, joogivesi võib olla vabalt kättesaadav. Enne uuringut tehakse loomale kliiniline ülevaatus, vereproovid baasnäitajate hindamiseks (kindlasti siis kui viimase 2 nädala jooksul pole vereproove tehtud) ja paigaldatakse veenikanüül. Kui kliinilise ülevaatuse järel leitakse Teie loomal muutusi, mis võivad suurendada anesteesiariski (näites südame kõrvalkahin), siis võib uuringu eest vastutav arst keelduda uuringu tegemisest ning suunata looma täiendavatele uuringutele (näiteks kardioloogi vastuvõtule).
Kui Teie loom on suunatud KT-uuringule Männimäe Loomakliinikus mittetöötava loomaarsti poolt, siis tuleb edastada kliinikule arsti saatekiri ja/või looma haiguslugu, kus täpsustatakse, millist piirkonda loomast uurida soovitakse ning millised on võimalikud diagnoosikahtlused.
KT-uuringu jaoks kasutatava anesteesia võimalikud kõrvaltoimed
Anesteesia, mida kasutatakse KT-uuringuks, võib põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid:
- Uimasus ja nõrkus pärast anesteesiat – see on normaalne reaktsioon.
- Mõned loomad võivad oksendada – see võib olla reaktsioon ravimitele või uuringuga seotud stressile.
- Harvadel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, eriti loomadel, kellel on südame- või hingamisteede haigused.
- Kui loom on pikalt söömata olnud, võib tekkida vedelikupuudus, mis võib kaasa tuua lisatüsistusi.
- Mõned loomad võivad pärast ärkamist muutuda ärevamaks või agressiivsemaks – see võib olla stressi või ravimite kõrvalmõju.
KT-uuringus kasutatava kontrastaine võimalikud kõrvaltoimed
Kontrastaine kasutamine KT-uuringus on oluline selleks, et paremini eristada kudesid, hinnata veresooni ja leida haiguskoldeid ning patoloogiaid. Meie kasutame KT-uuringus mitte-ioonilist joodibaasil kontrastainet, mida manustatakse läbi veenikanüüli.
Võimalikeks kontrastaine põhjustatud kõrvaltoimeteks on:
- Ülitundlikkusreaktsioon – anafülaksia, šokk, mis võib tekkida kohe kontrastaine manustamisel, sügelus, lööve, tursed, krambid.
- Kardiovaskulaarsed ja hingamisteede muutused – järsk vererõhulangus, südamepekslemine või südametöö aeglustumine, hingeldus, bronhospasm.
- Neerupuudulikkuse tekkimine – kontrastaine põhjustatud neerutoksilisus on hilisem kõrvaltoime, tekkides 24 kuni 72 tundi pärast kontrastaine manustamist, eriti on ohustatud juba olemasoleva neerukahjustusega loomad.
- Kilpnäärmetöö häirumine – joodi manustamise tõttu võib tekkida kilpnäärme ületalitlus või lausa türeotoksikoos, mis puudutab eelkõige vanemaid kasse ja neil on vajalik eelnev T4 määramine vereproovist.
- Oksendamine, kõhulahtisus, krambid.
Kontrastaine kõrvaltoimete minimiseerimiseks jäetakse loom kliiniku statsionaari järelevalve alla, mil ta saab vedelikteraapiat kuni 2 tundi.
Protseduuri täpsema maksumuse oskame öelda siis, kui on teada, millisest/millistest piirkondadest uuringut on vaja teostada ehk juhtumipõhiselt. Hind algab alates 600 eurost (hinnas sisaldub anesteesia, menetluse käigus kuluvad materjalid, uuringu teostamine, uuringu hindamine (raport) veterinaarradioloogi poolt).
Lisaküsimustele vastab uuringu eest vastutav arst.
