Parasiit solge

Viljandi Männimäe Loomakliinik - parasiit solgeLumi sulab ja kõik hunnikud, mis enne olid lume all peidus, on nüüd silmale avali. Allpool pisut sellest, mida kõike neis väljaheidete kuhjades olla võib.

Koerte väljaheidete hunnikutes võib olla sadu tuhandeid solkmete mune. Munad kanduvad edasi lumesulamisveega, vihmaveega, tuulega, jalanõudega, käppadega jne. Sellepärast võib solkmemune leida ka kohtadest, kus koerad pole kunagi käinud. Munade kare pealispind võimaldab kergesti kinnituda käppade, karvkatte, tekstiilide ja muude esemete külge.
Munad on paksuseinalised ja selle tõttu eriti vastupidavad desoainete ja ilmastikutingimuste suhtes.

Solkmed elavad peamiselt peensooles, kuid neid võib mõnikord leida ka soolestiku lõpuosast. Solge on ümaruss ja näeb välja nagu 10-15 cm pikkune vingerdav spagett. Solkmed ei kinnitu soole seinale, vaid liiguvad aktiivselt soolestikus ja tarvitavad soole sisaldist toiduks. Tugeva nakkuse korral  võivad solkmed peremeesorganismi soolestiku antiperistaltika tõttu sattuda makku, kus nad magu ärritades kutsuvad esile oksendamise.

Solkmed paarituvad soolestikus, mille tulemusel emane solge võib muneda kuni 200 000 muna päevas. Tugeva nakkuse korral on usse soolestikus kümneid.

Eristatakse koera, kutsika ja kassi solget. Solge on kaval parasiit ja sellepärast on temast vabaneda peaaegu võimatu.

 

Koerasolge

Koerasolkme areng on lihtne: munad neelatakse alla, soolestikus munadest väljunud vastsed tungivad arenemiseks sooleseina, seejärel pöörduvad tagasi soolevalendikku, arenevad täiskasvanud parasiidiks. Muna neelamisest täiskasvanud solkmeni kulub 7-10 nädalat. Ja kõik algab jälle uuesti. Solkmed munevad soolestikus mune, mis satuvad väljaheidetega väliskeskkonda, sealt suu kaudu koera sisse jne.
Solkmenakkuse võib saada ka vaheperemehi süües (hiired jm. närilised).

 

Kutsikasolge

Kutsikasolkme areng on märksa keerulisem. Kutsikasolkme arengutsükkel on looduse poolt geniaalselt läbi mõeldud, kindlustades parasiitidele igavese tuleviku.
Isase looma nakatumine solkmetega tähendab solkmete edaspidisele arengule umbtänavat, kuid emaslooma soolestikku sattumine on solkmetele tõeline Jackpot.

Kui emasloom on oma kutsikaeas nakatunud solkmetega, siis osad solkmete vastsed on soolestikust tunginud veresoontesse ning kandunud verega looma erinevatesse kudedesse (maksa, kopsu, neerudesse, skeletilihastesse, soole seina jne) ning kapseldunud nendesse kudedesse, säilitades nakkusvõime aastateks. Nad on soikeseisundis ja neid ei saa tappa mitte ühegi ussirohuga.

Tiine emaslooma organismis vastsed kudedes aktiveeruvad, ning umbes kolm nädalat enne poegimist rändavad loodete kopsudesse.
Vastsündinud kutsikates liiguvad vastsed kopsudest hingetorru, köhitakse suhu, neelatakse alla ja nendest allaneelatud vastsetest arenevad solkmed umbes kolme nädala jooksul.
Loodetesse jõudnud vastsete arv kasvab tiinuse lõpupoole. Sellega on seletatav, miks juba kolmenädalasel kutsikatel, kes pole ema juurest kaugemale saanud, võivad olla ussid.
Solkmevastseid jätkub igaks tiinuseks, sest kõik vastsed ei aktiveeru korraga.

Kui ema on saanud nakkuse alles tiinuse viimases neljandikus, siis rändavad solkme vastsed kutsikatesse piima vahendusel. Ema eritab vastseid piimaga kuue nädala jooksul. Osa aktiveerunud vastsetest rändab emase koera soolestikku, kus nad hakkavad mune eritama 2-3 nädalat pärast poegimist.
Kui kutsikas või kassipoeg neelab muna alla, siis tungivad munast vabanenud vastsed sooleseina veenidesse ja kanduvad verega läbi maksa ja südame kopsudesse. Liiguvad hingamisteedesse, köhitakse rögaga suhu ja neelatakse alla.

Soolestikus arenevad solkme vastsed täiskasvanud solkmeteks 4-5 nädalaga. Võõrutusealistel ja ussirohtu mittesaanutel kutsikatel on peaaegu kõigil  solkmed.

 

Profülaktika ja levik

Ussirohtu tuleks profülaktiliselt anda täiskasvanud loomadele vähemalt neli korda aastas, kutsikatele ja nende emale alates kutsikate teisest elunädalast kahenädalaste vahemikega vähemalt neljanda elukuuni.

Ka koerte väljaheidete regulaarne korjamine vähendab võimalust nakatuda solkmetesse.

Kasside oluline nakatumine kassisolkmega toimub vaheperemehi (närilisi) süües ning kassipojad saavad nakkuse solkmemune alla neelates ning ema piima kaudu kogu laktatsiooni jooksul.
Kutsikasolkme munadega võivad nakatuda ka inimesed ning parasiitide rändevastsed võivad põhjustada inimesel püsivaid koekahjustusi.
Koera ja kutsika solkmetega nakatuvad ja neid levitavad ka rebased ja kährikud.