Kirbud
Kirpudele meeldib soe ja niiske keskkond. Kirbud toituvad peremeesorganismi verest, hammustuse tagajärjel võib tekkida naha ärritus ja intensiivne sügelus, sügamise ja lakkumise tagajärjel võib tekkida nahapõletik. Kirbu sülje sattumine nahale võib tekitada allergilise reaktsiooni. Esineda võib karvakadu, väikesed paapulid (mügarikud) ja koorikud nahal.
Kirp on koerte ja kasside paelussi vaheperemeheks, kirpude esinemisel on oluline lisaks välisparasiiditõrjele teha loomale ka siseparasiiditõrje ehk anda ussirohtu ning töödelda ümbritsevat keskkonda.
Puugid
Eestis levinud puugiliigid on võsapuuk ja laanepuuk. Puukide poolt siirutatavateks haigusteks on borrelioos, entsefaliit, babesioos, anaplasmoos ning erlihhioos. Puuk ise haigust ei põe, vaid laseb haigustekitajal enda sees paljuneda ja säilida ning kannab haigustekitajaid edasi nii loomadele kui ka inimestele. Haigused kanduvad üle puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigustekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks tähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.
Loomad võivad haigestuda puukborrelioosi.
Koertel on borrelioosi esmasteks tunnusteks lonkamine, loidus ja palavik, kuid ka need võivad avalduda alles kuid pärast nakatumist. Hilisemas haiguse järgus võivad koertel sageli välja kujuneda neeru-, südame- ja maksakahjustused.
Kassid põevad borrelioosi väga harva, haigus ei põhjusta nii raskeid terviseprobleeme kui koertel.
Koerad võivad harvadel juhtudel põdeda ka puukentsefaliiti. Enamasti kliinikat ei esine, kuid haigustunnusteks võivad olla loidus, isutus, palavik, koordinatsioonihäired.
Koerte anaplasmoosi peiteaeg võib olla mitu kuud. Kliinilisteks sümptomiteks on palavik, loidus, oksendamine, kõhulahtisus, isutus.
Koerte babesioos on raske kuluga haigus, mis kahjustab vererakke. Kliinilisteks sümptomiteks on isutus, palavik, loidus, samuti võib esineda põrna suurenemist, maksakahjustusi ja neuroloogilisi kõrvalekaldeid.
Kasside babesioosi haigestumisel võib kliinilisteks sümpromiteks olla isutus, kaalukadu, aneemia, ikteerilisus, oksendamine ning hingamisteede probleemid.
Erlihhioosist tervenevad koerad enamasti ilma ravita, kuid võib esineda isutus, loidus, longe, silma- ja ajukelmepõletik.
Kassid põevad puukide poolt siirutatavaid haiguseid tunduvalt harvem. Lisaks eelnevalt nimetatud haigustele võivad kassid nakatuda veel hemobartonelloosi ja tulareemiasse. Haigussümptomid on loidus, palavik, isutus, hingamisraskused.
Kasutatud materjal: puugiinfo.ee.
Väivid ja täid
Väivid ja täid on parasiidid, keda esineb pigem harva, kuid sagedamini näeme neid kutsikatel. Kliiniliseks tunnuseks on sügelus, tuhmunud ja kuiv karvastik. Karvastikku lähemalt uurides võime leida parasiidid. Kui lemmikloomal on diagnoositud väivid, tuleb kindlasti ka viia läbi ussirohukuur, kuna väivid on paelussi vaheperemeheks.
LESTAD
Kõrvasügelislest Otodectes cynotis pesitseb kuulmekäigus, peamisteks tunnusteks on intensiivne kõrvade sügelus ja pea raputamine, sügamisest kahjustunud nahk/kõrvalestad, samuti kuulmekäigus on näha palju tumepruuni nõret. Tihti näeme probleemi just kassipoegadel või tänavalt leitud kassidelt. Kõrvasügelislest inimestele ei nakka.
Sügelislest Notoedres cati esineb kassidel ning ei nakata koeri. Tunnusteks on karvakadu, koorikud, intensiivne sügelus näo piirkonnas, jalgadel, kõrvade otstes. Inimestel võib esineda intensiivne sügelus ning kätel ja jalgadel väikesed punetavad koorikulised paapulid.
Kõõmalest Cheyletiella perekonna liikide poolt põhjustatud parasitoosi esineb eelkõige noorematel loomadel. Nagu välisparasiidi nimigi ütleb, siis looma nahk on kõõmane ning kõõma all peidab ennast parasiit. Lisaks näeme, kõõma liikumist kehal. Kliinilisteks tunnusteks on intensiivne sügelus ning tihe raputamine.
Vagellest (Demodex) on imetajate rasunäärmetes ja karvafolliikulites elav parasiit. Lest võib olla normaalne osa nahafaunast, kuid immuunsüsteemi nõrgestumise korral võib tekitada demodikoosi. Kassidel esineb demodikoosi harvem kui koertel. Peamisteks tunnusteks on karvakadu, eriti on näha koertel karvakadu silmade ümbruses. Sümptomiteks on lisaks koorikud ning punetavad alad kehal.
Sügelislesttõbi ehk kärntõbi ehk sarkoptoos on väga nakkav ja põhjustatud Sarcoptes scabiei lestade poolt. Nakatumiseks ei ole alati tarvis otsekontakti haige loomaga, sest tekitaja jääb lühikeseks ajaks väliskeskkonnas ellu ilma peremeesloomata. Tunnused võivad tekkida paari päeva kuni 2 kuu jooksul pärast kontakti haigustekitajaga. Kliinilisteks tunnusteks on intensiivne sügelus ning nahakahjustused kõrvade servades, küünarnukkidel, kandadel, rinnakul ja kõhu all. Tunnused ei pruugi esineda kõikidel loomadel. Nahal võivad tekkida punased sügelevad täpikesed, koorikud ja hiljem karvakadu. Ravi peavad saama kõik kontaktsed loomad. Tavaline puugi-kirburohi ei ole selle parasiidi vastu efektiivne. Sügelislesta raviks kasutatakse tilgalahuseid turjale või suukaudseid preparaate, mille määrab loomaarst. Ravi tuleb korrata 2-4 korda, 2-4 nädalase vahedega. Oluline on ka keskkonnatöötlus, kõrgemal temperatuuril soovitatakse pesta pesad ning kui lemmik magab voodis või diivanil, tuleb pesta ka padjad/tekid kõrgema temperatuuriga.
Meelespea omanikule!
- Oluline on anda ennetavalt parasiitide vastaseid ravimeid, et kaitsta looma puukide poolt siirutatavate haiguste eest ning teistesse parasitoosidesse haigestumise eest.
- Välisparasiidiravimeid on olemas suukaudse ravimina, turja pealsete tilgalahustena ning ka kaelarihmadena.
- Puugirohu toimeaeg on erinev, on olemas nii kuu ajalise, kolme kuuse kui ka 8-kuuse toimeajaga preparaate.
- Tilgalahus ja puugirihm on puuke peletava toimega ehk puugid ei tohiks kinnituda looma külge. Suukaudne puugirohi tapab puugi, kui puuk on kinnitunud looma külge.
- Välisparasiiditõrjet võiks loomale teha tihedamini lume vabal perioodil, kuid ka lume perioodil võib esineda parasitoosidesse haigestumist.
- Kui Te kahtlustate, et teie loom võib olla haigestunud välisparasitoosi, võta kindlasti ühendust kliinikuga ning vajadusel broneerida aeg arsti vastuvõtule.