Leptospiroos

Viimasel ajal  on leidnud kinnitust, et ka  Viljandimaal võivad koerad haigestuda leptospiroosi. 

Koerad võivad haigestuda leptospiroosiVaktsineerimisest ja selle vajalikkusest on viimastel aastatel väga palju juttu olnud, eriti humaanmeditsiinis. On vastaseid ja on pooldajaid. 

Lemmikloomi kutsume vaktsineerimisele teatud kindlate haiguste vastu (marutaud, koerte katk, parvoviirusinfektsioon, nakkav maksapõletik).
Leptsospiroosi ja kennelköha vastu vaktsineerimine on senini olnud vabatahtlik ja sõltub omaniku soovist saada oma loomad vaktsineeritud nende haiguste vastu. 

Oleme sellel sügisel Viljandimaal diagnoosinud koertel kaks laboratoorselt tõestatud leptospiroosi juhtu, kellest üks on surnud. Kolleegid Tallinnast diagnoosivad seda haigust märksa sagedamini. Leptospiroosi haigestumise tõenäosus tõuseb niiskete ja soojade ilmadega, eriti sügisel, mil peamised haiguse edasikandjad, närilised, otsivad kohta inimeste lähedalt siseruumidest. 

Leptsospiroosi vaktsiini pole olemas haiguse kõigi tüvede vastu, kuid vaktsineerimine võib kergendada haiguse läbipõdemist.
Kutsume vaktsineerima neid koeri, kellel puudub leptospiroosivastane kaitse. Vajadusel saab infot Männimäe loomakliinikust. 

 

Leptospiroosist

Järgnevalt haiguse kirjeldus, mis võetud Tiina Toometi Loomakliiniku kodulehelt.
Küsimustele vastab loomaarst AngelaTiivel.

Eelmisel aastal pidasime leptospiroosi laialdasema leviku üheks põhjuseks kehva vihmast suve ja pikka sügist. Kas sel aastal võime olla muretumad?
Seda on kahjuks võimatu öelda. Leptospiirade levik sõltub tõesti ilmast ja eks aeg näitab, milliseks sügis kujuneb. Kuna leptospiirade ellujäämiseks on vaja niiskust, siis mida vihmasem on, seda kauem püsivad nad keskkonnas eluvõimelised.
Leptospiroosi võib sügisel sagedamini esineda veel sellepärast, et rotid ja hiired üritavad jahenevate ilmade eest inimeste ja koduloomade eluruumides varju otsida.
Loomad võivad nakatuda limaskesta- või nahavigastuste kaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee või söögiga.

Mida peaksin oma koera juures silmas pidama, et haigus õigel ajal ära tunda ja piisavalt kiiresti arsti juurde jõuda?
Haiguse sümptomid avalduvad enamasti mõne päeva või nädala jooksul. Kuna haiguse sümptomid on mittespetsiifilised ja sarnanevad paljude teiste haigustega, on ainult kliiniliste tunnuste põhjal võimatu diagnoosi panna.
Haiguse kliinilised tunnused võivad haigustekitajast ja koera immuunsusest sõltuvalt olla erinevad. Haigestunud loomad on tavaliselt isutud ja loiud, võib kaasneda ka kehatemperatuuri tõus, mõnedel liigjoomine ja -urineerimine, kõhulahtisus, oksendamine. Osal patsientidel võib esineda ka limaskesta ja naha kollasust.
Koertel, kellel on haiguse üliäge kulg, on esimesteks nähtudeks apaatsus ja temperatuuri tõus ning haigus progresseerub nii kiiresti, et loom sureb ühe-kahe päevaga, ilma et kliinilised tunnused jõuaksid ilmneda.

Kas leptospiroosi ravi on spetsiifiline või tehakse ainult sümptomaatilist ravi nagu enamiku muude nakkushaiguste puhul?
Haiged koerad tuleb hospitaliseerida, nad vajavad sümptomaatilist ravi, veenisisest tilkinfusiooni, vajaduse korral maksa- ja neerufunktsioone toetavaid preparaate jne.
Nii inimestel kui ka koertel kasutatakse leptospiroosi raviks penitsilliini ja doksütsükliini.

Missugused ettevaatusabinõud tuleb tarvitusele võtta, et leptospiroosis koer ei nakataks teisi koeri või inimesi?
Nakkuskahtlase loomaga tuleb minimaalselt ringi liikuda, vältida laste, rasedate ja immuunpuudulikkusega inimeste kokkupuudet leptospiroosikahtlase loomaga.
Haige looma uriini koristades tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud, kilekindad ja pindade desinfitseerimine.
Haige looma eest hoolitsedes tuleb sageli käsi pesta.
Kuna nakatumine ei toimu otsese kontakti teel, siis tubastes tingimustes ei ole vaja haiget looma teistest loomadest eraldada.
Väljas tuleb koeral alati lasta urineerida ühte ja samasse kohta, eemal seisva veega veekogust ning inimeste ja loomade liikumise kohtadest.

Kas haige koer tuleb pere teisest koerast isoleerida?
Kui pere üks koer on haigestunud, on pere teisi loomi soovitatav profülaktiliselt ravida, sest liikudes nii õues kui ka samadel metsaradadel ei või me kunagi välistada ka teise koera nakatumist.
Kui koeraga samal ajal haigestub mõni perekonnaliige, siis kindlasti tuleb teavitada perearsti sellest, et peres on leptospiroosi haiguskahtlusega koer.

Kas vaktsineerimine kaitseb haiguse vastu 100%?
Koerad võivad haigestuda leptospiroosiKoerte nakatumise vältimiseks on oluline, et nad ei jooks seisva veega veekogudest: järved, tiigid, kraavid, soised alad, lombid jne.
Koertel põhjustavad kõige sagedamini haigestumist järgmised haigustekitajad: L. canicola, L. grippotyphosa, L. icterohaemorrhagiae, L. pomona ja L. bratislava.
Eestis saab koeri leptospiroosi vastu vaktsineerida, meil registreeritud vaktsiinidega on võimalik saada kaitse L. icterohaemorragiae, L. canicola ja L. grippotyphosa ja L. bratislava vastu.
Koer, keda on vaktsineeritud selle vaktsiiniga, saavutab tõenäoliselt immuunsuse nende leptospiroosi haigustekitajate vastu, mida vaktsiin sisaldas. Teda ohustavad endiselt teised tekitajad, kuid on alust arvata, et sel juhul kulgeb haigus kergemalt.
Pole täpseid andmeid, kui kaua kestab immuunsus pärast haiguse läbipõdemist, aga arvatavasti kuni aasta nagu vaktsineerimisegi puhul.

 

  Leptospiroosi vastu vaktsineerimise vajalikkust peaks loomaarstiga arutama.

 

Viimati muudetud: 04.01.2016