Rästiku hammustus

Eestis kohtame õnneks vaid ühte mürgist madu ja see on kõigile tuntud rästik.

Rästikul võib olla väga erinev värvigammaRästikul on mürgistele madudele iseloomulik kolmnurkne peakuju, suhteliselt lühike sabaosa ja väga erinev värvigamma. Ajast aega on räägitud, et rästiku seljal  on sakiline muster, kuid alati see pole nii: maod võivad olla hallid,helehallid, sinakashallid, pruunid, punakaspruunid või koguni mustad, mustrilised või hoopis ilma mustrita. Mõned sarnanevad oma värvilt nastikuga, kuid nastikule omaseid kollaseid laike pea külgedel neil pole.

Rästikuhooajal, ehk siis tavaliselt aprillist septembrini, on lemmikloomadest rästikuhammustuse ohvriteks tavaliselt koerad, harvem kassid. Kassid on oma loomu poolest väga ettevaatlikud ja sellepärast satuvad harva rästiku hammustamise ohvriks. Tüüpilised hammustuskohad on koon, pea, kael  ja käpad.

Hammustuskohas võib näha umbes 0,5-1 cm kaugusel teineteisest olevaid väikesi täppe, hammustusjälgi. Rästiku mürgihambad on seesmise kanaliga, mille kaudu madu pritsib mürki haava sisse. Rästiku hambad on haprad ja vahetuvad palaval ajal umbes 1,5-2 kuu tagant. Reeglina on rästiku mürgihammaste kõrval väikesed nn. tagavara hambad, mis mürgihammaste vahetusperioodi ajal ka käiku lastakse. Seega võib hammaste vahtumise ajal leida ka kolme väikest hammustusjälge. 

Rästik võib väljutada hammustusega erineval hulgal mürki. Ühe hammustusega väljutatava mürgi kogus  sõltub olukorrast. Surmasuus olev rästik tühjendab kogu mürgitagavara, samas hoiatushammustus võib olla ka mürgivaba nn. kuiv hammustus. Kevadine noor rästik, kes ei oska ohtu hinnata võib väljutada rohkem mürki kui vana ja kogenud.  Umbes pooled hammustustest on nn. kuivad hammustused ehk mürgivabad. 

Rästiku mürk on kollakas vedelik, mille peakomponentideks on suuremolkulilised proteiinid.Osa nendest proteiinidest käitub ensümaatiliselt. Neurotoksilisi komponente rästiku mürgist pole leitud. Rästiku mürgi koostis võib piirkonniti märkimisväärselt erineda, samuti võivad olla erinevad üksikute indiviidide mürgi koostised ja isegi sama rästik võib erineval ajal produtseerida erineva koostisega mürki.  Noore rästiku kasvades muutub tema toiduratsioon  ja sellepärast muutub ka mürgi koostis. 

Rästiku mürgis sisalduvad ensüümid põhjustavad  turseid, hüübimishäireid, verejookse, paikset kudede nekroosi, vererõhu langust, südame  rütmihäireid, hüperosmoosi, hepariini, histamiini ja vasoaktiivsete ainete vabanemist, samuti neerutorukeste nekroosi, ka kopsuturse veresoonte läbilaskvuse suurenemise tõttu on võimalik. 

Rästiku hammustusHammustus ise pole väga valus, kuid kui hammustamine on toimunud ja hammustuse tagajärjel on haava sattunud piisavalt mürki, siis tekib hammustuskohas ca 30 minuti jooksul ulatuslik ning väga valus turse, hammustusaukudest võib immitseda tumedat verist vedelikku.  Kui tunni aja jooksul pole turset tekkinud, siis võib oletada, et hammustuses oli väga vähe mürki või oli see hoopis mürgivaba. Turses koht on nii valus, et ka kõige parem koer võib valust hammustada. Kui rästik hammustab looma koonu, keelt või kurgu piirkonda, võib paistetus olla eluohtlik hingamisteede tursumise tõttu, samas mürgi sattumine käppadesse on ka väga ohtlik, sest  mürk pääseb kiiresti  organismi. Võimalusel tuleb koera liikumist koheselt piirata, kõige parem on ta võtta sülle, kui keharammu jagub.

Kui koer on olnud üksinda metsas ning ta on tagasi tulles jõuetu ja uimane, siis onmõistlik otsida valusat turset ja väikesi hammustushaavu. Tekkinud turse tõttu pole alati võimalik hammustushaavu näha.

 

Ravi

Kanderaam koeraleRästikuhammustuse puhul:
• Hoia loom paigal ja väldi asjatut liikumist, võta sülle kui võimalik, kasuta kanderaami.
• Erutus, liikumine ja puudutused kiirendavad mürgi imendumist.
• Ära pigista haava.
• Ära  kasuta žgutti, sidet, geele, plaastreid, pulbreid, lahast.
• Ära pese hammustuskohta.
• Ära aseta hammustuskohale jääd (külmakahjustuse oht).
• Võta ühendust loomaarstiga, kes alustab organismi toetavat ravi (vedelikteraapia, põletiku- ja valuravi). 

Eestis pole saada loomadele rästikumürgi vastumürki.