Dermatoloogia teenused
• Sügelev patsient – diagnostika, proovid
• Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi
• Väliskõrvapõletiku põhjused ja ravi
• Atoopiline dermatiit ja selle ravi
• Allergiatest ja allergia vaktsiin
• Sügeluseta karvakao diagnostika
• Nahaga seotud autoimmuunhaigused ja teised nahahaigused
Sügelus
Sügelus on väga tavaline loomakliinikusse pöördumise põhjus. Teie lemmik võib teha järgmist: ennastunustavalt lakkuda (nt kõhualune, käpad), näksida ja närida (nt tagakeha piirkond, sabajuur, reied), hõõruda (nt nina, külgi, selga vastu maad või seinu), käpaga kratsida (nt külgi, kõrvu) või sagedasti pead raputada. Enamasti algavad sellised tunnused noorel loomal, mis võivad ajaga vaikselt süveneda.
Pideva sügamise tagajärjel hakkab nahk aina rohkem punetama, vahel isegi kergelt veritsema, sügeluse kohtades võib karv ära tulla ja hiljem võib nahk muutuda ka tumedamaks, paksemaks; sageli tekivad nahapõletikud (näha punnid, koorikud jms) või sügelevad hoopis kõrvad ja neisse koguneb pidevalt ebameeldiva lõhnaga nõret.
Sügeluse algpõhjuseid on palju, kuid kõige sagedamini tekitavad sügelust välisparasiidid, allergiad ja naha / kõrvapõletikud. Kahjuks ei ole alati võimalik esimesel visiidil öelda, milline sellest nimekirjast on just Teie lemmiku puhul põhjuseks, kuid oluline on mitte kaotada lootust, olla järjepidev ja tänu süsteemsele lähenemisele on diagnostika käigus sügeluse põhjus leitav.
Diagnostika, proovid
Pärast põhjalikku küsitlust vastuvõtul võetakse ülevaatuse käigus avastatud probleemsetest kohtadest proove, et avastada välisparasiite või tekkinud bakteriaalset / pärmseene põletikku. Kui uuringutel leiti või kahtlustatakse välisparasiiti (mõnesid parasiite ei pruugi nahaproovidest alati leida), siis pole mingit põhjust piinlikkust tunda – enamik parasiite levivad väga lihtsasti, nakkuse võib saada ka metsloomadelt (nt rebaste sügelislest). Aga mis kõige parem – neid haigusi saab ravida!
Visiidil võetud proovide alusel kinnitatakse / välistatakse ka naha- / kõrvapõletikke. Põletik ehk infektsioon võib olla bakteriaalne (tavaliselt Staphylococcus pseudintermedius) ja / või pärmseente vohamisega seotud (tavaliselt Malassezia pachydermatis). Selline põletik on enamasti sekundaarne, vajab kindlasti ravi, kuid ka edasiseid uuringuid algpõhjuse leidmiseks (nt parasiidid, allergiad vms).
Allergia diagnostika
Kui hoolimata parasiitide ja infektsiooni välistamisest või ravist sügelus püsib, järgneb allergia diagnostika. Sagedasemad allergialiigid on allergia õhuallergeenide suhtes ja toiduallergia. Nende haiguste eristamine toimub toiduallergia välistamisega / kinnitamisega. Selleks teostatakse tavaliselt 6-8 nädalane täiesti uute koostisosadega välistusdieet. Sobivaima dieedi valik sõltub Teie lemmiku varasemast menüüst ja neid otsuseid aitab teha arst kliinikus. Teised meetodid, nt verepoov, ei ole hetkel veel toiduallergia diagnoosimiseks usaldusväärsed.
Kui ka välistusdieet tulemust ei anna, siis on väga sageli tegemist allergiaga õhuallergeenide suhtes (nt kodutolm, õietolm) ehk atoopilise dermatiidiga ehk atoopiaga. See haigus sarnaneb inimeste atoopiale, avaldub tavaliselt juba noores eas ja vajab eluaegset ravi (vt atoopiline dermatiit ja selle ravi).