Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi

Dermatoloogia teenused

• Nahahaigused

• Nahahaiguste diagnoosimine

• Sügelev patsient – diagnostika, proovid

• Koerte sügeliste (ehk kärntõve) diagnoosimine ja ravi

• Väliskõrvapõletiku põhjused ja ravi

• Atoopiline dermatiit ja selle ravi

• Allergiatest ja allergia vaktsiin

• Sügeluseta karvakao diagnostika

• Nahaga seotud autoimmuunhaigused ja teised nahahaigused

 

Sügelislesttõbi ehk sarkoptoos ehk kärntõbi

Sügelislesttõbi koeral. Foto: Maarja Uri ©

Nagu nimigi ütleb, üks sügelevamaid parasiite koertel on sügelislest. Sügelised ehk kärntõbi on väga nakkav ja on põhjustatud Sarcoptes scabiei lestade poolt. Üldiselt on tekitaja peremees-spetsiifiline, st S. scabiei var. canis nakatab peamiselt koerlasi: koeri, kährikkoeri, rebaseid ja hunte, kuid võib tunnuseid tekitada ka teistel liikidel (nt kokkupuutes olnud kassil) või lühiajaliselt inimesel.

Nakatumiseks ei ole alati tarvis otsekontakti haige loomaga, sest tekitaja jääb lühikeseks ajaks (orienteeruvalt 2-21 päeva) väliskeskkonnas ellu ka ilma peremeesloomata.

 

Tunnused

Tunnused võivad tekkida paari päeva kuni 2 kuu jooksul pärast kontakti haigustekitajaga – äkktekkeline ja intensiivne sügelus ning nahakahjustused kõrva servades, küünarnukkide, kandadel, rinnaku ja kõhu all, kuid need tunnuseid ei esine alati kõigil loomadel. Ravi viibimisel võib sügelda terve keha. Sageli tekib tugev sügamisrefleks kõrvaservade puudutamisel. Nahal võivad tekkida punased sügelevad täpikesed, koorikud ja hiljem karvakadu.

Haigestuda võivad mistahes vanuses koerad. Kõige sagedamini on haigust jahikoertel ja maal vabalt elavatel koertel, kuid nakkuse võivad lihtsasti saada ka ainult linnas elavad koerad. Kõigil koertel ei teki loetletud haigustunnuseid, kuid nad on nakatunud, on haiguskandjad ja seega võimelised haigust levitama.  

 

Diagnoosimine

Haigust kahtlustakse sügeleval koeral, kui on tekkinud iseloomulikud tunnused ja / või esines kontakt haige loomaga.
Parasiidi leidmiseks võetakse kliinikus nahalt proovid (nahakaaped), kuid kahjuks ei anna parasiit ennast sugugi alati kätte, mistõttu vähimagi kahtluse korral on ravi kindlasti vajalik! Kirjanduse andmetel on sügelislest kaabetes leitav vaid 20-50% juhtudest, sealjuures - mida rohkem kaapeid, seda suurem on tõenäosus lesta / parasiidi muna leida.
Sügelislesta nakkust saab kindlaks teha ka vereproovi alusel vähemalt 4-5 nädalat pärast nakatumist (spetsiifiliste sügelislesta vastu tekkinud antikehade mõõtmine), kuid siin peab arvestama valepositiivsete ja valenegatiivste tulemuste võimalust. 

 

Ravi

Sügelislesta raviks kasutatakse esmavalikuna tavaliselt tilgalahuseid turjale; ravi tuleb korrata kokku 2-4 korda, 2-4 nädalaste vahedega. Tavaline retseptita kirbu-puugirohi ei ole selle parasiidi vastu kahjuks efektiivne. Ravivariante on veel (nt suu kaudu), kuid Teie lemmiku(te)le sobivaima ravimi aitab valida loomaarst.

Kuna sügelislest on väga nakkav, on oluline, et ravi peavad saama kõik kontaktsed loomad (isegi, kui neil tunnuseid puuduvad) ja keskkond. Kuna sügelus on tavaliselt väga tugev, siis vahel on vajalik ka lühiajaline sügeluse vastane ravi ja / või nahapõletiku vastane ravi. 

Kuni täieliku tervistumiseni peaks vältima kokkupuuteid uute loomadega ja jalutused võiksid olla piiratud.
Kui looma omanikul on tekkinud nahamuutused, peaks pöörduma perearsti / nahaarsti poole, kui looma tervistudes need kahjustused ei kao. 

Eestis ja ka mujal Euroopas on esinenud ravimitele (nt tilgalahused turjale) allumatut sügelisi. Selle fenomeni täpne tekkemehhanism ei ole veel teada ja pole ka kuidagi ette ennustatav, kuid kahtluse korral muudab loomaarst raviskeemi (toimeainet).